DIY bioplastik
Suve eelviimasel nädalal toimus loovuslaboris taaskord biomaterjalide töötuba, mille tsentriks sai sel korral BIOPLASTIK. Üheskoos arutleti, mis see plastik üldse on ja miks selle ümber nii palju lärmi lüüakse.
Plastikuks võib laias laastus nimetada materjale, mis kuumuse ja surve toimel muutuvad plastilseks ja seeläbi on hõlpsalt vormitavad. Kui tavalise plastmassi toorme ja käitlemise osas oli kõigil selge pilt, millega tegu (toormeks nafta ja gaas) ja kuidas sellega toimetada, siis bioplastiku koha pealt oli arutlemist rohkem. Kas kõik bioloogilisest materjalist loodud asjad ka lagunevad ja kuidas teada, millega on tegu? Jõudsime järeldusele, et iga materjal on erinev ning loodusesse saab kompostina tagasi anda vaid biomaterjale, mida on võimalikult vähesel määral töödeldud.
Lisaks tutvusime ka erinevate algkomponentidega, millest bioplastikuid ka ise kodustes tingimustes teha saab, näiteks: kartulitärklis, agar-agar, tselluloos ja meie töötoa põhikomponent — želatiin. Et aga materjaliga paremini tutvust teha, sai iga vivinaut ise kätt proovida želatiini-bioplastikust vitraaži tehes!
Esimese sammuna sulatati külmas vees želatiin, mida siis aeglaselt kuumutama asuti. Kuumuse toimel želatiini kristallid sulasid plastiliseks massiks ja õige temperatuuri saavutamisel (kui tekkis segule peale valge vaht) lisati sellele glütseriin ning kuum segu valati erikujulistesse vormidesse. Iga vivinaut sai enda valatud vormid kaunistada just selliselt, nagu soovis: ainus kriteerium oli materjali looduslik päritolu! Seejärel pandi nüüdseks juba erinäolised vitraažid külmkappi tahenema. Vitraažide tardumise ajal söödi ühiselt koos marmelaadi ja kummikomme kui söödavaid “bioplastikuid”. Juba 15 minuti pärast olid vitraažid valmis raamidele kinnitamiseks.
Töötoa lõpus sai iga vivinaut endaga kaasa ise loodud vitraaži, mis kodus pilgupüüdjana veel järelkuivama riputati, ning uue teadmise, kuidas ise jätkusuutlikumalt siia maailma asju luua!
