Koostöös Uuskasutuskeskusega tasakaalustame oma ökoloogilist jalajälge
Uukasutuskeskus ja uuskasutamine
Uuskasutuskeskusel on unistus, et Eestis oleks miljon uuskasutajat ja nad panustavad sellesse, et ükski korralik ese ei peaks sattuma prügimäele.
Arutlesime koos Uuskasutuskeskuse tegevjuhi Diana Paakspuuga ületarbimise, tekstiilitööstuse ja uuskasutuse teemadel. Iga päev, kui Uuskasutuskeskuse meeskond tööle läheb, on nende eesmärk teha suuri samme rohelise jalajälje vähendamiseks. Igaühe missioon on ühiskonnale tagasi anda ning olla maailmaparandaja ühes tohutult suures valdkonnas. Uuskasutuskeskus soovib, et puhtad ja korralikud asjad ei jõuaks prügimäele, sealhulgas raamatud, nõud, mänguasjad, kodutehnikad.
Üks annab, teine võtab
Uuskasutuskeskus kogub inimestelt annetustena tarbija jaoks ebavajalikuks muutunud, ent endiselt puhtaid, terveid ja korralikke esemeid, et suunata need läbi oma poodide teisele ringile. Neid eristab ka see, et kogu kaup on eestlaste poolt poodi saadetud, mitte tellitud välismaalt. Sellisel viisil välditakse prügi juurde tellimist. MTÜ-na pole Uuskasutuskeskuse esmaseks prioriteediks kasumi teenimine, vaid kaupade müügist saadud tulu läheb olemasolevate poodide ülalhoidmiseks, töötasudeks ning edasisse laienemisse. Viimast tehakse seetõttu, et uuskasutust veel suurema hulga inimesteni viia. Kui sul on asju, mis enam kasutust ei leia ja on piisavalt kvaliteetsed, et jätkata uut kasutusringi, siis vii need Uuskasutuskeskusesse.
Ära viska asja asjata ära
Maailmas tekib aasta jooksul 100 miljonit tonni tekstiiliprügi. 95%, mis visatakse olmeprügisse, on tegelikult võimalik taaskasutada. Uuskasutuskeskusesse tuleb iga kuu 60–70 tonni tekstiile ning muuhulgas veel raamatud, mööbel, mänguasjad. Suurimaks murekohaks on katkised tekstiilid, millele pole veel jätkusuutlikke kui ka kasumlikke lahendusi välja mõeldud. Küsides Dianalt, mis on ületarbimise põhjuseks, pakkus ta ühe põhjusena pidevat ärikasumi kasvule orienteeritust.
“Elame ajastus, kus ettevõtete ärimudelid on üles ehitatud pidevale kasvule. Näiteks kui vanasti mood vahetus üks kord aastas, siis täna oleme jõudnud sinna, kus see vahetub mitu korda. Uut kaupa tuleb pidevalt juurde ja see suunab rohkem ostma. See on justkui nõiaring — mida rohkem inimesed ostavad, seda rohkem ka toodetakse, sest kus on nõudlus, on ka pakkumine.”
Uuskasutamine on trendikas
Kas ma uuskasutan või taaskasutan? Eestis pole need terminid nii eristatavad ning uuskasutamine ei ole veel kõnekeeles. Uuskasutamise puhul viib tarbija oma eseme uuele ringile samal kujul ehk vahetub tarbija. Taaskasutamise näol on tegemist vana asja parendamise, täiendamise, muutmisega ning järgmine tarbija kasutab seda uuel kujul. Uuskasutuskeskus loodi 2004. aastal. Algselt oli üks pood ning nüüd 16 aasta jooksul on keskus laienenud üle Eesti, kokku 14 kauplust ja lisaks ka e-pood. Uuskasutamine on tõusutrendis ning aina kasvab nende inimeste arv, kellel teise ringi esemete ostmine ongi elustiil. Üha enam on eestlasi, kes tahavad oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Teise ringi poodides käimine pole enam ammu häbiasi ning Uuskasutuskeskus töötab selle nimel, et pood oleks avar, valgusküllane ja mugav.
Võtmesõnaks on teadlik tarbimine
Võta alati enne ostmist üks mõttepaus ja küsi endalt — kas seda on tegelikult vaja, kas see on kvaliteetne, kas see peab olema ostetud uuena? Riideid ära visates on samuti tark läbi mõelda — kas ma saan seda veel parandada, kas mu sõber tahab seda, kas ma saaksin need kellelegi annetada? Väldi emotsioonioste ning eelista kvaliteeti, et ühte toodet pikema aja jooksul kasutada. Kvaliteet võib olla küll kulukam, kuid sel juhul püsib kuju ja materjal kauem, mistõttu on ühe kasutuskorra hind siiski madalam.
Kahjuks prügi tekib ja ka riided muutuvad üks hetk kasutuskõlbmatuks. Uuskasutuskeskus on sel juhul andnud erinevaid kangaid käsitöölistele või autoremonditöökodadele, et käsi puhastada. Need esemed, mis enam teisele ringile ei sobi, tuleb viia jäätmejaama — täpsem info kuhuviia.ee kodulehel. Uuskasutuskeskusesse toodud prügi on MTÜ-le kulukas — nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Kvaliteetsed teise ringi esemed jõuaksid poelettidele tunduvalt kiiremini, kui iga annetaja sorteeriks oma asjad eelnevalt ära.
Koostöö Uuskasutuskeskusega
Koostöö ettevõtetega on midagi, millest Uuskasutuskeskus räägib vähe, aga teeb palju. Asju annetatakse, aga ka nemad aitavad omakorda partnereid. Väga palju laenutatakse esemeid filmivõtetele. Uuskasutuskeskus arvab samuti, et pole mõtet osta asju üheks korraks, kui tegelikult saab laenutada ja saata tagasi uutele tarbijatele. Festivalidega on samamoodi — nad laenutavad toidunõusid, et vältida ühekordse plastiku hulka, mis on koheselt peale kasutamist prügikastis. VIVISTOP Telliskivi on Uuskasutuskeskuse näol leidnud suurepärase toetaja, kellega ühiselt saame suurendada laste teadlikkust vastutustundlikust tarbimisest. Käies nende Sorteerimiskeskuses, jäi kogu tiimil suu lahti ning tekkis tohutult palju küsimusi. Külastus näitas, et ka meie ei tea, kui ulatuslik see probleem on. Juulikuu lõpus stardime linnalaagritega, kus iga laager on omanäoline. Üks on kindel — igas laagris me uuskasutame ning meid toetab Uuskasutuskeskus. Paneme üles pop-up riidepoe lastele, töötleme ümber tekstiile, uuskasutame seisma jäänud masinaid ja esemeid.
