Kuidas nutikalt plastikprügi vähendada?
Elame ajastul, kus hoolimata sellest, et Greta Thunbergist on saanud paljude laste ikoon, püstitame ikka ja jälle uusi soojarekordeid. Olenemata kõikidest ajakirjanduses kõlavatest manitsustest, oleme oma igapäevaelus kimbatuses, kuidas siis ikkagi oma elutegevusega loodust säästa ja enda tarbimist vähendada. Enda ja VIVITA liikmete teadlikkuse tõstmiseks korraldasime prügivaba elustiili teemalise töötoa. Kutsusime külla oma ala eksperdid, kes lastele praktilisi nippe jagasid.
Esimesena kuulsime ja nägime, kuidas tippkokk Peeter Pihel Fotografiska Tallinn restoranides ning kohvikus prügi sorteerib ja taaskasutab. Toit valmib põhimõttel — kõik õiest juureni ja ninast sabani leiab oma koha taldrikul. Isegi toidujäägid saavad taaskasutatud Fotografiska kõige kallima kodulooma — komposteri abil. Erinevad pakendid aga kasutatakse leidlikult laua katmisel — klaasist pudelite põhjad sobivad näiteks ideaalselt määrdevõi serveerimiseks. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega valmivad ka uued materjalid, näiteks saavad penoplastist ja kohvipurust sildihoidjad.
Oma filosoofia ja põhimõtete illustreerimiseks oli Peeter isegi laste jaoks ettevalmistanud ühe eksperimendi. Mis juhtub biolaguneva kohvitopsiga komposteris? Mitte midagi. Kui toidujäätmed lagunevad ühe öö jooksul juba eriti vängeks väetiseks ja kompostiks, siis isegi väidetavalt biolagunev plastik laguneb alles paarikümne aasta jooksul, kui üldse.
“Mina püüan lahendusi leida läbi küsimuste, läbi mille püüan hoida ennast jätkusuutlikul teekonnal ja olla fookuses… ja loomulikult tarbin vähem!” — Peeter Pihel, Fotografiska Tallinn tippkokk
Peeter Pihel soovitab enda teadmisi proovile panna järgnevate küsimustega:
- Kas minu otsused lähtuvad jätkusuutlikust põhimõttest?
- Kas see mida ma teen köögis/elus on tehtud parimal jätkusuutlikul viisil?
- Kas minu otsustel ja tegevusel on pikaajaline mõju ja milline see on?
- Kas ma saan olla rahul (inimesena)/kasumlik (ettevõttena) aga sealjuures ikkagi jätkusuutlik?
- Kas ma kannan jätkusuutlikkuse põhimõtet kaasas ka oma igapäevastes otsustes ja tegevustes?
Kuigi plastiku mitte lagunemine ei ole enam kellegi jaoks uudis, ei ole me suutnud oma igapäevaseid harjumusi muuta. Appi, appi, mida teha? Näiteks saab kasutada toidukile alternatiivina toidumähikut. See vahatatud tekstiil sobib ideaalselt õuna või võileiva kaasas kandmiseks. Nii me asusimegi koos lastega mähikuid meisterdama. Appi tulid Fotografiskas pesitsevad mesilased, kelle usinasti toodetud vaha saime taaskasutada. Vaha vedelal kujul nägemine tekitas lastes palju rõõmu. Oli kosta kilkeid ja näha suuri silmi: “See on ju nagu mesi!”.
Toidumähiku valmistamiseks ei ole tarvis magistrikraadi ning võid ka ise kodus järele katsetada selle tegemist. Vaja on ainult kangatükki, riivitud vaha, triikrauda ja küpsetuspaberit. NB: Jälgi, et sa kangale liiga palju vaha ei pane, muidu võib see küpsetuspaberi vahelt välja voolata. Katseta julgelt õige koguse leidmiseks.
Töötoa teine külaline õpilasettevõtja ja kliimaaktivist Kertu Birgit Anton rääkis meile oma tegemistest. Kertu korraldab Tallinnas kliimastreike ja juhib koos sõbrannadega SISU kott ettevõtet, mis toodab jääkmaterjalidest puuviljade, juurviljade ja kuivainete hoiustamiseks kotte.
Kertu on lapsepõlvest alates prügi sorteerinud ja proovinud pidevalt oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Teadmisi, mis on tema jaoks nii loomulikud ja iseenesestmõistetavad, jagab ja selgitab ta meeleldi ka teistele. Nii on Kertust saanud üks nullkulu elustiili eestkõnelejatest.
“Minu jaoks on ilmselge, et kõik, mida ma teen teen, mõjutab looduskeskkonda meie ümber. Iga toidukord, iga ostetud riideese, iga lennureis. Kuna me veedame terve enda elu Maa looduskeskkonnas (ka siis, kui me linnas elame!), siis on minu arvates ainult loomulik, et me kõik peaksime tõsiselt püüdma tekitada end ümbritsevale keskkonnale võimalikult vähe kahju — seda nii tööl ja koolis, isiklikus elus kui ka terve ühiskonnana.” — Kertu Birgit Anton, õpilasettevõtja ja kliimaaktivist
Inspireerituna Kertu tegemistest tahtsime ka lastele näidata, millega kilekotti asendada saab. Nii õmblesime ise puuviljade hoiustamiseks kotte. Wendre, tuntud kui madratsite ja voodiriiete tootja, jagas meile oma kangajääke. Lilleliste, ruuduliste ja triibuliste kangaste hulgast valisid lapsed välja enda lemmikud ja aktiivne õmblus sai alguse.
Proovi ka kodus järgi teha!
Vaja läheb ainult kangast, kääre, paela, haaknõela ja õmblusmasinat. Kui masinat kodus ei ole, saab kanga kokku õmmelda ka käsitsi. Täpsema juhendi leiad siit.
Iga käitumisviisi muudatuse taga on suhtumine. Praktilisi nippe igapäevaseks tegutsemiseks leiab nii sellest blogipostitusest kui ka lihtsalt Google’st. Pane otsingusse nullkulu elustiil ja hakka pihta! Kõik on ainult kättevõtmise asi. Töötoas osalenud lapsed on igatahes lubanud kooli võileibu kaasa võtta ainult enda valmistatud toidumähikus. VIVITA soovib kõikidele teistelegi liikmetele ja lastevanematele meeleolukat meisterdamist, nutikat poodlemist ja koolis snäkitamist.
Aitäh kõikidele koostööpartneritele: Peeter Pihelile inspiratsiooni, Fotografiska Tallinn fotokunstikeskuse mesilastele vaha, Kertu Birgit Antonile südikuse ja Wendrele kaunite mustritega kangaste eest.
Koos teiega hoolitseme teadlikuma tuleviku eest!
Tekst Eva Liisa Kubinyi ja fotod Sigrid Kägi/ VIVITA Estonia.
