Minu teekond VIVISTOP Telliskivis
Mina, Eva, liitusin VIVITA Estonia tiimiga täpselt 2 aastat tagasi, 20. juunil 2019. Need aastad on olnud täis peadpööritavat kiirust, aga ka südantsoojendavaid naerupurskeid. Selle aja jooksul oleme vallutanud Kuu ja jõudnud tagasi Maale, aga ainult selleks, et planeerida järgmise planeedi vallutusretk. Aga mis toimub kulisside taga? Missugune raske töö viib vallutusteni?
Laste iseseisvuse toetamine ja erioskuste kogumine
Vastupanuks traditsioonilisele koolisüsteemile on VIVITA kogukond loonud 8–14 aastastele lastele oma loova keskkonna — stuudio täis professionaalseid masinaid, seadmeid ja materjale. Peale koolipäeva lõppu võtavad lapsi vastu oma ala eksperdid, et pööraste “ehitame lendava kassi” projektiideedega algust teha. Kõlab ju imelihtsalt, aga milline on ikkagi sellise igapäevatöö tugistruktuur…
Kaks aastat tagasi, just minu liitumise ajal, lõpetas VIVISTOP Telliskivi oma esimest hooaega. Sellele järgnes põhjalik enesereflektsioon, et analüüsida, millised on stuudio kasutajate, laste, vajadused ja soovunelmad. Endalegi üllatuseks selgus, et mõned masinad ja tööriistad on jäänud ruumis unarusse ning lapsed ei ole neid loomulikul teel kasutama õppinud. Veendumaks selles, et iga laps oskaks näiteks akutrelli ja jootmiskolbi kasutada, hakkasime tiimiga kaardistama liikmelisuse teekonda ja mõtisklesime selle üle, kuidas saadud kogemust parendada…
Iseendale väljakutsete seadmine: avastamise faas
Ja nii jõudsimegi erinevate katsetuste abil (peale versiooni A, B, C ja D…) proovikivide kontseptsioonini, mis aitaks just uutel lastel ruumi võimalustega tutvuda. Peale avatud ust algab lapse nii öelda avastusretk — 12 väljakutse seast saab valida enda jaoks kõige põnevamad. Kui 8 loovat harjutust on läbi tehtud (ja liikmeleping allkirjastatud) on lapsest saanud VIVITA liige.
Proovikivi mõtte peamiseks eesmärgiks on julgustada lapsi märkama ruumis kindlaid tööriistu, aga samas ka ise välja mõelda, mida nendega teha saab. Näiteks õmblusmasinaga seotud väljakutse on valida üks igapäevane tekstiilese ja proovida see ise valmis teha (muidugi mentori abiga). Nii saavad lapsed kogemuse oma projekti loomisest, valides kõigepealt välja tööriista ja siis sellega seonduv projektiidee.
Sealt edasi on liikmetel vabadus teha nii palju ja nii suuri projekte, kui süda ihkab. Õpitud tööriistu tahetakse kasutada ikka uuesti ja uuesti — eriti just 3D printerit ja laserlõikurit. Muidugi ei piirdu meie liikmelisuse teekond ainult uute laste toetamisega, ka vanemad olijad saavad enda erioskusi koguda ja miniprojekte välja mõelda.
VIVITA Singapuri tiim on selle toetamiseks ka välja töötanud oma rakenduse nimega VIVIBOOM. Selles digikeskkonnas saavad lapsed erinevaid märke ehk erioskusi koguda ja teiste liikmetega oma valminud projekte jagada. Singapuris edukalt lansseeritud platvormi saab varsti ka VIVISTOP Telliskivis testida.
Ülalmainitud näited on ühed tugevamad ja kestlikumad katsetused lõputust liikmelisuse teekonna parendamisest. Eesmärgiks ikka ja jälle laste loovuse toetamine, mis ka nende iseseisvat mõtlemisviisi tugevdaks. Võimalusi on muidugi mustmiljon ja VIVITA tiim teeb iga päev rasket mõttetööd, et aru saada, millised kombinatsioonid, millise lapse juures kõige paremini töötavad.
Ideest prototüübini: süvenemise faas
Kui VIVITA liikme iseseisva õpihimu toetamise protsess sai justkui “valmis”, siis võttis VIVISTOP Telliskivi ja ka teised VIVITA stuudiod üle maailma ette järgmise väljakutse: kuidas projektiideedega süvitsi minna, nii et laps endiselt ise protsessi juhiks. Nagu ikka alustasime taas ajurünnaku ja testimisega ning katsetasime läbi (ja jätkame katsetamist) erinevaid formaate.
Kõigepealt testisime kolmenädalast prototüüpimise töötoa sarja nimega Ideemasin ja avastasime järjekordselt, et 1:1 liikmeid mentordades on meil võimalik jõuda paremini läbimõeldud idee ja teostuseni. Samas vaimus katsetasime ka esimest korda VIVITA Vista kiirendi programmi, kus 11 lapsel oli ainulaadne võimalus 10 nädalaga oma ideest töötavat prototüüpi luua. Kogu kogemus kulmineerus Latitude59 tehnoloogiakonverentsil, kus lapsed laval oma liftikõnet pidasid ja tulemust presenteerisid. Ärevust maandav käevõru, 3D virtuaalkeskkond, arvutusmasin , mis jagab kommi — need on ainult mõned näited loodud maailmamuutvatest ideedest!
Need ideed ja katsetused on olnud harukordselt viljakad, aga samas ka täis õppetunde. Kümneaastaste laste huvi köitmine pikaaegselt (eriti kooli, trennide ja mitmete huvitegevuste kõrval) on endiselt üks suur väljakutse. Sellegipoolest on lapsed olnud sellise toe ja koosloome eest äärmiselt tänulikud!
Mäng kui loomulik osa õppeprotsessis
Lisaks VIVITA liikmelisuse teekonna arendamisele on mul olnud ka au osaleda mänguliste meetodite ja töövahendite väljatöötamisel. Näiteks sobib laste huvi äratajatena ideaalselt erinevad tööstuslikud jääkmaterjalid nagu paber, poroloon ja SUVA sokirõngad. Need osutusid eriti kasulikuks “Disaini mängu” linnalaagri vabamänguaalal, kus lapsed said lõputult hullata.
Selle sama linnalaagri kogu disaniprotsess oligi üles ehitatud nagu üks mäng — lapsed said ümbrikusse peidetud kirjade abil teada, mis on nende järgmine väljakutse. Isegi selline pisidetail tekitas elevust ja ootusärevust — “mis küll järgmisena toimuma hakkab”. Lisaks said nad üllatuspakki avades teada, millistest materjalidest disainimist alustada. Põnevaid objekte, mida disanile lisada tuli aga pidevalt juurde. Nii muutus kogu ehitamise protsess palju põnevamaks — pidevalt pidi ideed ja valitud materjale täiustama.
Samuti mõtlesime ümber ka kogu Disainisprindi töötoa tegevused ja tegime iga mõtteharjutuse juurde ka vastava töölehe koos füüsiliste vahenditega. Et vähendada märkmepaberite hulka, siis kasutasime nii LEGO klotse kui ka ise disainitud puidust mänguasja, et lastel oleks lihtsam oma mõtteid väljendada. Sellised pisitäiendused muutsid töötoa õhustiku palju mängulisemaks ja kergemaks.
Minu lemmikprojektiks osutus aga Loovkaos töötoa sarja õue-eri. Selle projektiga veendusime järjekordselt selles, kui loomulikult mänglevad on lapsed. Andsime neile ülesandeks välja nuputada, kuidas erinevaid punaseid igapäevaesemeid mängimiseks kasutada. Viiekesi leiutati valitud objektidest uued mängud ja prooviti ka kohe järele. Mängulusti jagus kauemaks, kui me arvata oskasimegi…
Need näited ilmestavad kõige paremini, kuidas VIVITA laste õppeprotsessi mänguliselt läheneb. Hoolikalt läbimõeldud “üllatusmomendid” tasuvad ennast töötoa ajal hulgaliselt ära.
Omaalgatuslik organiseerumine
Viimase projektina tooksin esile ka hiljuti praktikas ellu viidud VIVITA Social Clubi kontseptsiooni. Kogu klubi eesmärgiks on kasvatada kogukonna tunnet ja anda VIVITA liikmetele platvorm, kus nad saavad üheskoos üritusi korraldada. Kogu töötoa sarja juhivad lapsed ise, mentorid jälgivad ainult grupidünaamikat ja aitavad sõnastada järgmisi samme.
Esimese üritusena otsustaski klubi ehitada põgenemistoa. Algselt Zoomi-videokõnest alguse saanud ajurünnak kulmineerus stuudios meisterdamisega. Kogu ehitusmöll haaras kaasa ka teisi samal ajal vabategevuses viibivaid lapsi. Üks ühine suuuuur projekt saigi lapsi ühendavaks jõuks. Kui kõik atraktsioonid ja koodid said valmis meisterdatud, jäi järgi ainult töötubade läbiviimine. Kolmeses tiimis said VIVITA liikmed proovida keeruliste koodide lahti murdmist! Ja lõpuks muidugi see ka õnnestus…
Nii saigi VIVITA Social Club loodud, et jääda — õnneks on liikmetel ka hulganisti uusi töötoaideid, mis kõik vajavad hirmsasti teostamist!
Teekonna kokkuvõte
Kõik kahe aasta jooksul kogutud õppetunnid ja eduelamused võtan aga endaga igale poole kaasa! Eneseareng on olnud meeletu ja kõike kogetud ongi raske sõnadesse panna. Kui aga peaksin valima paar märksõna, siis valin järgnevad:
- Vähem on rohkem! Lastega toimetamisel on oluline seada jõukohased, aga avatud ülesandepüstitused. Mõtle läbi väljakutse ja näita ette, kuidas lahendusi leida. Aga lõpptulemus (ja selleni jõudmine) võiks olla avatud.
- Mäng, mäng ja veel kord mäng! Mida mängulisem on õhkkond, seda lihtsamini õnnestub lastel ideid välja mõelda. Mida mugavamalt tunneb ennast mentor, seda mõnusam kõigile.
- Näita ette, mitte ära räägi! Kui tahad, et lapsed öeldu sisust aru saaksid, siis tuleb tuua palju näiteid ja näiteid, millega nad ka samastuks.
Aitäh kogu rahvusvahelisele VIVITA perele selle meeletu ja igaveseks meeldejääva kogemuse eest! Näeme aga juba varsti jälle :)
Tekst: Eva Liisa Kubinyi
Eva Liisa Kubinyi on disainer, kes keskendub oma loomingus sotsiaalsetele teemadele — laste rollile ühiskonnas, alternatiivsetele haridussüsteemidele ja vabamängu olulisusele. Tema disainipraktikat iseloomustavad koosloome metoodikad, ruumilised kogemused, mängulised töötoad ja mustrid. Eva omandas oma disainialase magistrikraadi HDK-Valand ülikoolis Child Culture Design eriala õppides.
