VIVITA Disainisprindi mängukaardid
VIVITA stuudios tutvustame lastele disainmõtlemise printsiipe, et toetada nende isiklike projektiideede teostamist paindliku raamistiku ja loominguliste vahenditega. Siiamaani oleme sellist mõtlemist rakendanud regulaarselt Disainisprindi töötubasid korrraldades, kuid eesmärk on see teadmine tuua ka meie igapäevastesse tegevustesse.
Osa meie eeltööst, mida tegime eelmise Disainisprindi raames (kus esitleti veereostuse probleemile väga põnevaid lahendusi), oli ka disainmõtlemise mängukaartide loomine. Soovisime muuta disainiprotsessi samm-sammulise juhendi abil kergesti kasutatavaks — igal hetkel ja ajal, kui inspiratsioon peale tuleb. Kaartidele kirjutatud juhend on lahtikirjutatud viisil, mis oleks suupärane ja arusaadav lastele ning abiks on ka illustreerivad pildid. Üheskoos avastame probleeme, millega soovime tegeleda, pannes kirja oma mõtted ja kogemused, kuid ka tunded, mida see probleem meis tekitab. Seejärel keskendume ühele kindlale väljakutsele, kujutame ette, mis võiks olla lahendused, loome läbi mängu prototüüpe ja jagame oma lahendusi, et saada konstruktiivset tagasisidet.
Nii nagu teisedki abistavad vahendid, mida töötame välja Disainisprindi töötoa jaoks, soovime, et needki kaardid teeks protsessi veel lõbusamaks ja mängulisemaks. Ei jõua ära oodata, millal saame lastega testida värskelt printerist välja tulnud mängukaarte. Me rakendame enda tegevustes ka väärtusi, mida püüame lastele edasi, sellepärast jagame teiega enda ideid ja ootame ka vahetut tagasisidet.
Meie suurim väljakutse hetkel on muuta disainmõtlemise mittelineaarne protsess, mis iseloomustab loovat mõtlemist, paindlikuks formaadiks, mis edastab sama sõnumit — mängukaardid on ainult üks võimalikest lahendustest. Millal on õige aeg järeleandmatult ideesid välja mõelda ning samas, millal tuleks lõpetada ja teha valikuid? Mis hetkel oleks tark minna üks samm tagasi või jätta vahele mõni etapp? Meie soov on, et lapsed tunneksid end kindlalt seda protsessi järgides ja usuksid, et see viib lahenduseni. Sellepärast ongi oluline neid kogu protsessi vältel juhendada, et nad saaks kogemuse ideede suureks paisumisest ja mõtete kitsendamisest. Samas, mida mängulisem vahend kasutuses on, seda mugavam on neil hallata seda segadust, mis loomingulisusega kaasneb.
Mängukaartide osas peame siiski veel tööd tegema — soovime neid muuta lastele ligitõmbavaks. Missugused metafoorid illustreeriksid iga protsessi etappi paremini? Mis värvid ja stiilid kujutaks kõige paremini lapse nägemust mängulisusest? Samal ajal, kui püüame luua midagi analoogset, mis toimib, siis kas peaksime mõtlema ka digitaalsele versioonile?
Laste iseseisva tegutsemise saavutamiseks on eriti oluline keel ja visuaalne kommunikatsioon. Disainiprotsessi sisuline kirjeldus peab seda kindlasti järgima. Kuidas vältida tekstipõhist kommunikatsiooni, võtta arvesse igat õppimistüüpi ja mõelda erinevatele väljendusviisidele?
Anna meile teada, mis mõtted sul tekkisid! ❤
