VIVITA Disainisprindi taassünd
VIVITA Disainisprint on kahepäevane töötubade seeria, mis toimub kord iga kahe kuu tagant ning on suunatud uutele liikmetele. Eesmärk on tutvustada lastele disainmõtlemise protsesse ja anda neile vahendeid oma projektide loomiseks. Peale viimast Disainisprinti, mis toimus detsembris 2019, võtsime hetkeks aja maha ja arutlesime, mida saaksime paremini teha. Uue plaani moodustamisel võtsime arvesse kõik, mida ise korraldamise käigus õppisime ja otsustasime, et meie sihtgrupp vajab rohkem käelisi tegevusi ja mänge. Samuti täiustasime töötoa tehnilist poolt — valmistasime põhjalikult ette slaidid ja illustratsioonid, mis aitaks meil paremini disainiprotsessi jälgida. Meilegi üllatusena andis see ka osalejatele visuaalset infot protessist paremini aru saamiseks.
Kuna lapsed puutuvad disainmõtlemise metoodika ja terminoloogiaga kokku esmakordselt, siis nägime vaeva õige formaadi väljatöötamisega. Eesmärk oli muuta need arusaadavaks ja mugavaks ning eelkõige tahtsime kasutada sõnavara, mis on lastele suupärane. Võtsime aluseks juba varem läbikatsetatud viisid, näiteks MIT Lifelong Kindergarten ja Stanford’s d.school metoodika, ning töötasime välja oma versiooni disainmõtlemise protsessidest (allolev pilt).
Töötuba oli üles ehitatud kindla struktuuriga — osalejad olid jagatud gruppidesse ja igal grupil oli oma mentor. Mentori ülesandeks oligi just avada loovat mõtlemist ja mitte seda piiritleda. Olles veendunud laste võimekuses keerulisi probleeme lahendada, valisime ka seekord teemaks ühe ÜRO säästva arengu eesmärgi — veereostus. Koos avastasime, mida me teemast teame ning kui palju sellega kokku puutume, ühtlasi arutasime, mis tundeid see meis tekitab. Seejärel aitasime lastel ühele konkreetsele väljakutsele keskenduda, palusime neil kujutleda lahendusi, ehitada mängimise abil erinevaid prototüüpe ja lõpuks jagada kõigiga oma kontseptsiooni.
Kogu protsessi läbisid nad tiimina, mis oli ka selle töötoa üheks põhieesmärgiks. Tahtsime, et lapsed suudaksid lahti lasta enda loomupärasest käitumisest ehk ei hoiaks oma esialgsest ideest nii tugevalt kinni. Me kohandasime formaati siit ja sealt — planeerisime ülesandeid detailsemalt, määrasime igale tiimile mentori ja voilà — tiimitöö toimis! Mis sellele kaasa aitas?
Sissejuhatus
Alustasime teema käsitlemisega ning selleks planeerisime tegevuse, kus sai kohe käed külge panna. Valmistasime ette 10 purki, mis sisaldasid vett erinevatest allikatest — kraaniveest mereveeni. Palusime lastel vaadelda nende kvaliteeti ja pakkuda välja, kust need pärinevad. Seejärel lasime lastel veepurgid järjestada vastavalt vee puhtusele. Loomulikult polnud see teaduslik katse, kuid osutus heaks soojendusharjutuseks.
Empaatiavõime arendamine
Probleemide kaardistamisel ei võtnud me aluseks ainult laste kodus tehtud eeltööd. Koos vaatasime ka inspireerivaid videosid ja jagasime oma isiklikke kogemusi, lisaks kujutasime ette, kuidas me ennast tunneks, kui probleem saaks lahenduse või vastupidi, kui me ei teeks selle heaks midagi. Emotsioonide, utoopia ja düstoopia, väljendamiseks valisime kuumaõhupalli metafoori, millel on raskusi õhku tõusmisel. See osutus heaks inspiratsiooniks mõtete analüüsimisel.
Leiame üles sarnased väärtused
Sarnaste omaduste järgi grupeerisime probleemid, mille hulgast valisid lapsed ise, mis neile kõige rohkem meeldis ning millega soovisid edasi tegeleda — nii moodustusid grupid täiesti orgaaniliselt. Meeskondades aitasime neil teemasse süveneda, küsides mitu korda— miks me tahame, et probleem leiaks lahenduse ja kuidas me seda teha saaksime. Sel viisil saime keerulise probleemi lahti harutada, et paljastada see osa, mis meile kõige enam korda läheb. Kas tiim tahtis luua konkreetset lahendust või eelistas kaardistada abstraktseid vajadusi (turvalisus, kogukond, ellujäämine)? Pärast ühise eesmärgi valimist, sõnastasid tiimid oma disainimissiooni ümber.
Ideede kombineerimine
Nüüd, kus lapsed olid valmis disainimissiooni ellu viima, palusime igal tiimiliikmel eraldi ideid genereerida ning alles seejärel neid teistega jagada. Nii said nad koos välja valida lemmikud omadused, funktsioonid või lisad igaühe ideedest, millest lõpuks pandi kokku täiesti uus kontseptsioon. See toimis, sest kõik meeskonnad leidsid lahenduse, mis oli kõigi ühine saavutus ning aitas kaasa motivatsiooni üleval hoidmisele terve töötoa vältel.
Tagasisidestamine
Oma esmase prototüübi esitlemine ja tagasiside küsimine teistelt meeskondadelt oli uus osa, mille lisasime protsessile juurde. Lapsed olid üllatavalt oskuslikud raskete küsimuste esitamises ja mitte vähem oskuslikud oma kontseptsiooni ümbermõtlemises. Tagasisidestamine toimus nii peale esmase prototüübi ehitamist, kui ka peale keerulisema prototüübiga mängimist, mis võttis juba arvesse teiste tähelepanekuid.
Ideedest reaalsuseks!
Teemad, mida kaardistasime ja otsustasime lahendada VIVITA Disainisprindi käigus olid — tööstuslik veereostus, veereostuse mõju loomadele ja taimedele, õlijäätmed ookeanites. Lapsed avaldasid soovi oma lahendusi ka laiemale ringkonnale tutvustada ja tahtsid, et teadlased aitaksid nende ideid ellu viia, nii et siin need on:
Vaadates tagasi neile kahele päevale, tunneme veel enam, et oleme õigel teel, sellest hoolimata jätkame alati Disainisprindi täiustamist. Teeme töötoad veel enam lastesõbralikumaks ja mängulisemaks — meil on plaan ka astuda samm edasi ideede elluviimiseks. VIVITAs toimub alati midagi!
